Teises loengus arutasime üle, kus hoiustatakse digiõppevara ning mis on repositooriumid . Repositoorium on andmebaas, mis sisaldab õppevara koos metaandmetega. Näiteks: e-Koolikott, e-ope.ee, dspace.ut.ee, koolielu.ee, opik.fyysika.ee, Sisekaitseakadeemia digiriiul, Opiq. Referatooriumi ja repositooriumi vahe seisneb selles, et referatooriumis on ainult metaandmed. Õppevara koosneb õppematerjalidest ning õppematerjal koosneb õpiobjektist. Õpiobjekt on asi, mis aitab õpilasel jõuda õpieesmärgini. Õpiobjekti iseloomustavad kolm tunnust:
- Korduv kasutatav.
- Peadgoogiline mote või väärtus kellegi jaoks.
- Olemas on metaandmed.
Õppematerjal võib olla ükskõik mis asi, juhul kui sellel on õppeeesmärk. Tavaline ämber võib muutuda ka õppematerjaliks. Õppematerjalil ei pea olema neid tunnuseid mis õpiobjektil. Õppematerjal võib olla loodud vaid kasutamiseks üheks korraks.
Õpiobjektid tekivad kellegi tegevuse tulemusena ehk on autorilooming.
Näiteid mis loengus arutasimine, kus õppematerjale on võimalik luua:
Learningapps, MS word, H5P, Google (docs, sites, sheets jne), G-suite, MS Office, Scratch, Graasp, Powtoon, Prezi, Infogram.com, Mentimenter, Zeetings, Kahoot, Socrative, Zoom, JeopardyLabs, Quizzez, Quizlet, Triventy.
Digiõppevara luuakse autorvahenditega. Autorvahendite liigid on:
- Üldkasutatav tarkvara, näiteks MS Office ja G-suite.
- Kiire tagasiside vahendid. Näiteks: Kahoot, Mentimeter, Quizzez , Quizlet, Triventy, Socrativet.
- Interaktiivsete harjutuste koostevahendid. Näiteks H5P ja Learningapps.
- Esitluste koostevahendid.
- E-kursused. Näiteks LMS.
- E-testide koostevahendid. Näiteks: TAO (taotesting.com)
Neid nimetame õpiobjektide autorvahenditeks. Haridustehnoloog peab koguaeg oma ,,tööriistakasti” korras hoidma ning uuendama. Kõige tähtsam osa sellest ,,tööriistakastist” ongi autorvahendid ning nende tutvustamine ja kasutama õpetamine õpetajatele. Autorvahendeid saame liigitada erinevalt, sest mõned keskkonnad ei ole loodud autorvahendite loomiseks.
Kranunaasluse astmed – sellega mõõdetakse õpiobjektide suurust.
Arutlesime kodutöö, milleks on praktiline ülesanne TAO-s – vähemalt viis, tavaliselt 10 ülesannet ühes testis. Kõik erinevat tüüpi. Test tuleb disainida ühele kindlale sihtrühmale. Seda mida antud sihtrühm peab teadma ning seda peab kinnitama ka mingi dokument, näiteks ainekava, õppekava vms.
Tutvusime TAO keskkonnaga ning tuvusime IMS globali standarditega (IMS global – koos kõik suured olulisemad ülikoolid ja testide koostajad), sest kodutööna TAOs loodud test vastab nendele standardile. Muuhulgas: haridustehnoloogid peaksid nende loodud standarditega kursis olema. Kahjuks on hetke seis see, et kõik teevad ja leiutavad oma asja ning ei kasutata IMS globali standareid. Haridustehnoloogi töö olekski see, et hakata uute dokumentide loomisel juba arvestama ka IMS globali standarditega.
Test, kui sündmus on assessment (nt tasemetöö, sest kasutatakse täpselt seda sama testi mitmete koolide poolt). Test on nagu konteiner, mis koosneb erinevatest tükkidest. Hea testi mõõtmist hindab IRT. Standard on tegelikult erinev, sellest kuidas õpetajad päriselt teste loovad. Õpetajad kõige pealt teevad konteineri näiteks tunnikontrolli ja siis hakkavad sinna tükke panama. Tegelikult tuleb teha kõik võimalikud tükid valmis ning siis alustada testide komplekteerimisega. Hindamisel samuti on nii, et puntki summa määrab tükil õpetaja, siis kui ta on testi valmis komplekteerinud ning siis määrab kui palju see tükk selle teksti kontekstis nii öelda väärt on.
Kasulik: Sain teada erinevaid uusi aspekte, mis on seotud konkreetselt haridustehnoloogi tööga. Samuti mõtlesin ja analüüsisin ka seda, kuidas ise õppematerjale loon.
TAO-sse testi loomine
WHAT? Keskkonnas on võimalik luua erinevaid ülesandeid, mis aitavad kontrollida hõlpsasti teadmisi. Keskkond ei ole iseenesest keerukas, kuid samas ka mitte liiga kasutajasõbralik, pigem ei kutsu uudistama ja katsetama.
SO WHAT? TAO-sse testi tegemine oli minu jaoks uus kogemus. Üldjuhul läks keskkonnas testi loomine lihtsalt. Õpiobjektide loomine oli lihtne, kuid ise testi katsetamine oli keerukas. Samuti ei saanud ma esialgu aru hindamissüsteemist, kuid tänu juhenditele sain hakkama.
NOW WHAT? Olen jälle kogemuse ja teadmiste võrra rikkam. Kahjuks ei ole TAO keskkond, mille võtaksin õpetajana endaga nii öelda tööle kaasa, sest keskkond vajab testi sooritamiseks järjekordselt kasutajatunnuseid ja keskkond pole väga atraktiivne algklassi lapsele. Väga kahju on ka sellest, et TAO-s loodud teste ei saa kasutada mujal, näiteks e-Koolikotis õppematerjali loomisel. Kui kasvõi ühte neist väljatoodud miinustest saaks parandada, siis kasutaksin TAO-d õppematerjalide koostamiseks.
ksaare 